kolmapäev, 7. veebruar 2018

Ma arvan, kleit ja kunstripsmed on kindla peale minek homme

Kuidas saab nii palju asju olla teha inimesel, kes ei käi tööl ja kel pole ka väikesi lapsi?!
Kogu kuradi aeg on mitte ainult et tegemist, aga "no magan aja säästmiseks kaks tundi vähem - kui hull see ikka olla saab, kui pea ka tõenäoliselt valutama ei hakka?"

Homme on mul miski üritus teemal "mina, kirjanik ja romaanivõistluse teise koha omanik".
Täna käis üks Liviko juhtidest minuga ettevalmistavalt juttu ajamas sel teemal. (Ta homme vestleb minuga avalikkuse ees ning seda oleks tema sõnade järgi veider teha, kui me enne kunagi kohtunud poleks.)
Tõi krevetivõileibu ja kooki.
Hindan väga inimesi, kes sööki toovad.
Hakkasin tast kohe hästi mõtlema.

Aga pakivedu vedas vähemalt mu kingitused lastele sõbrapäevaks (mis, mulle meeldib kingitusi teha, noh!) kohale ja varsti on mul lateksrelvastatud järelpõlv.
Aa, mõni ei tea, mis on lateksrelvad? Kui aus olla, ega tehnilisi üksasju ma ka ei tea. Phmt väljanägemiselt esmapilgul päris-löögirelvad (kuigi kas pann ja pudel on relvad? No mina ostsin relvad, viskekirve ning wakizashi), aga kerged, pehmed ja löömisel haiget ei tee - kui, siis väga vähe.
Mhmh, olengi see ema, kes varustab oma lapsi relvadega.

Kui keegi haiget ei saa, miks peaks üksteise relvadega nüpeldamine paha olema?!
Mäng ju, pealegi aktiivne füüsiline tegevus samuti. Füüsiline aktiivsus aga on igati kiiduväärt!
Ei, see on paha, tee trenni sel moel, mis sulle midagi emotsionaalselt ei paku!
PFFFFFF!!!!

Mul on üks vana armastus, mille unustanud olin.
When I'm good, I'm very good. But when I'm bad, I'm better.
Või kelle.
Mae West. 
Nii tark ja vaimukas juba ammu!
(Jah, notsu, see aeg on ka mõne jaoks "ammu" =D.)
Lahedaid naisi on ALATI olnud, lihtsalt nad - unustatakse.
Oleks siis nii, et mina ei unustaks! Nõup, täiesti meelest oli läinud, et selline oli ja kui LAHE ta oli.

Mul on ajaloo osas ikka veendumus, et naiste elu on läbi aegade palju parem olnud, kui kuskil kirjapanduna näha. Sest kui oli kogu aeg halb ja nad seda talusid vastu hakkamata, ennast ära tapmata, elu lihtsalt on selline - oleks kõik naised ajaloos ju mingid mömmid pidanud olema.
Sellest oletusest tuleneks iseenesest, et mehed ongi rohkem inimesed, paremad inimesed - ja mina seda lihtviisiliselt ei usu.
Mina ei ole mömm ja olen naine, isegi väga väga. Järelikult on lihtsalt ajalugu kiivas inimeste kirjutatud - ja seda usun üleni.
Kirjutamine pole objektiivne.
Kunagi. Isegi kui proovida sedasi teha - ei saa.
Nii lihtsalt on.
Kirjapandud ajalugu ja tegelikult olnu on väga erinevad asjad.

Mae West ütles: "I freely chose the kind of life I led because I was convinced that a woman has as much right as a man to live the way she does if she does no actual harm to society."

Vaata ette, mida sa tahad, sest võidki selle saada?
Jaa, aga ... jaa, kõik on õige, aga - teate.
Ma tahangi neid asju.
Nagu Mae Westki.
Lapsena fännasin teda täiega. 
Elu iseenda nimel, ebakonventsionaalset, üle kõigi piiride.
See ongi see, mida ma tahan.
Et säärane elu tuleb iseenesest kaasa mu teiste tahtmiste täitmisega, on ju eriti tore!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.